Differences
This shows you the differences between two versions of the page.
| Both sides previous revisionPrevious revisionNext revision | Previous revision |
| et:hardware:homelab:controller:xmega128 [2015/02/20 10:00] – raivo.sell | et:hardware:homelab:controller:xmega128 [2020/07/20 12:00] (current) – external edit 127.0.0.1 |
|---|
| ~~PB~~ | <pagebreak> |
| ====== Kontrollermoodul ATxmega128A1U v1.x ====== | ====== Kontrollermoodul ATxmega128A1U v1.x ====== |
| |
| [{{ :kit:controller:kontroller_iii.png?400 |Robootika Kodulabori Kontrollermoodul}}] | [{{ :kit:controller:kontroller_iii.png?400 |Robootika Kodulabori Kontrollermoodul}}] |
| |
| Kontrollerplaat on varustatud alaldiga ja pingestabilisaatoriga. Sisendpingeks sobib plaadile 6-14 V. Voolukadude minimeerimiseks on soovitatav kasutada 6-9 V pingeallikat. Toite ühendamisel peab plaadil toite LED põlema hakkama. Kui see ei sütti, võib põhjus olla puudulikus toites või hoopis lühises Kontrollermoodulil või temaga ühendatud seadmetes. Kontrollermoodul on varustatud kaitsmetega ja lubatud voolu ületamisel toiteahelates põleb kaitse läbi, kaitstes nii kallimaid komponente. Kaitsmeid saab vahetada, aga soovitav on seda teha kogenud elektroonikul, kuna kaitsmed on väikesed SMD pakendis ja tavakasutajal keeruline vahetada. Mikrokontrollerit saab programmeerida üle USB, buudilaaduri kaudu. Buudilaadurisse minemiseks on vaja all hoida Kontrollermoodulil olevat nuppu S0 ning teha kontrollerile taaskäivitus (inglise keeles //reset//). | Kontrollermoodul on varustatud alaldiga ja pingestabilisaatoriga. Sisendpingeks sobib plaadile 6-14~~SP~~V. Voolukadude minimeerimiseks on soovitatav kasutada 6-9 V pingeallikat. Toite ühendamisel peab plaadil toite LED põlema hakkama. Kui see ei sütti, võib põhjus olla puudulikus toites või hoopis lühises Kontrollermoodulil või temaga ühendatud seadmetes. Kontrollermoodul on varustatud kaitsmetega ja lubatud voolu ületamisel toiteahelates põleb kaitse läbi, kaitstes nii kallimaid komponente. Kaitsmeid saab vahetada, aga soovitav on seda teha kogenud elektroonikul, kuna kaitsmed on väikesed SMD pakendis ja tavakasutajal keeruline vahetada. Mikrokontrollerit saab programmeerida üle USB, buudilaaduri kaudu. Buudilaadurisse minemiseks on vaja all hoida Kontrollermoodulil olevat nuppu S0 ning teha kontrollerile taaskäivitus (inglise keeles //reset//). |
| |
| Kontrollermoodul on varustatud oleku LED-iga, mis on ühendatud mikrokontrolleri viiguga PQ2. LED süttib, kui viik seada madalasse olekusse (loogiline 0). Seda on hea kasutada lihtsa indikaatorina. Samuti on ühendatud LED viiguga PQ0, kuid see on reserveeritud USB ühendusele ning selle programmiline juhtimine ei ole soovitatav. Viiku PQ1 on ühendatud läbi pingejaguri USB toitesignaal ning sealt viigust on võimalik lugeda, kas USB kaabel on Kontrollermooduliga ühendatud või mitte. | Kontrollermoodul on varustatud oleku LED-iga, mis on ühendatud mikrokontrolleri viiguga PQ2. LED süttib, kui viik seada madalasse olekusse (loogiline 0). Seda on hea kasutada lihtsa indikaatorina. Samuti on ühendatud LED viiguga PQ0, kuid see on reserveeritud USB ühendusele ning selle programmiline juhtimine ei ole soovitatav. Viiku PQ1 on ühendatud läbi pingejaguri USB toitesignaal ning sealt viigust on võimalik lugeda, kas USB kaabel on Kontrollermooduliga ühendatud või mitte. |
| |26|VCC|- |+3.3V | | |26|VCC|- |+3.3V | |
| |
| ~~PB~~ | <pagebreak> |
| |
| {{:kit:xPort2.png?400 |}} | {{:kit:xPort2.png?400 |}} |
