Differences

This shows you the differences between two versions of the page.

--- et:examples:display:lcd_alphanumeric [2010/02/10 16:39] – external edit 127.0.0.1
+++ et:examples:display:lcd_alphanumeric [2020/07/20 12:00] (current) – external edit 127.0.0.1
@@ Line 1: / Line 1: @@
-====== Alfabeetiline LCD======
+====== Teksti LCD======
-//Vajalikud teadmised: [HW] [[et:hardware:homelab:lcd]], [LIB] [[et:software:homelab:library:module:lcd_alphanumeric]], [LIB] [[et:software:homelab:library:delay]], [PRT] [[et:examples:timer:periodic_interrupt]]//
+//Vajalikud teadmised: [HW] [[et:hardware:homelab:lcd]], [LIB] [[et:software:homelab:library:module:lcd_alphanumeric]], [LIB] [[et:software:homelab:library:delay]], \\ [PRT] [[et:examples:timer:periodic_interrupt]]//
 ===== Teooria =====
-Alfabeetiline LCD on vedelkristall-ekraan (inglise keeles //liquid crystal display//), mis on ette nähtud tähtede ja numbrite kuvamiseks. Inglise keeles nimetatakse seda kui //alphanumeric// LCD. Lihtsamates vedelkristall-ekraanides kasutatakse läbipaisvate elektroodide vahele paigutatud vedelat kristalli, mis muudab elektriväljas läbiva valguse polarisatsiooni. Elektroode katavad veel polarisatsioonifiltrid, mis tagavad, et kogu ekraani saab läbida vaid ühtpidi polariseeritud valgus. Kui vedelkristall elektrivälja mõjul polarisatsiooni muudab, siis valgus ekraani või selle osa (segmenti) läbida ei saa ning see paistab tume.
+Teksti LCD ehk alfabeetiline LCD on vedelkristall-ekraan (inglise keeles //liquid crystal display//), mis on ette nähtud tähtede ja numbrite kuvamiseks. Inglise keeles nimetatakse seda kui //alphanumeric// LCD. Lihtsamates vedelkristall-ekraanides kasutatakse läbipaisvate elektroodide vahele paigutatud vedelat kristalli, mis muudab elektriväljas läbiva valguse polarisatsiooni. Elektroode katavad veel polarisatsioonifiltrid, mis tagavad, et kogu ekraani saab läbida vaid ühtpidi polariseeritud valgus. Kui vedelkristall elektrivälja mõjul polarisatsiooni muudab, siis valgus ekraani või selle osa (segmenti) läbida ei saa ning see paistab tumedana.
-Põhiline iseloomustaja on alfabeetilise LCD juures tema segmentide paigutus. Ekraan on jagatud paljudeks indikaatoriteks. Igal indikaatoril on kas piisavalt palju segmente tähtede ja numbrite kuvamiseks või moodustub see väikesest ruudukujuliste segmentide (pikslite) maatriksist. Näiteks 5x7 pikslisest maatriksist piisab kõigi numbrite, ladina tähestiku ja täppidega tähtede kuvamiseks. Indikaatoreid on tavaliselt 1-4 rida ja 8-32 tulpa. Igal indikaatoril on väike vahe sees, täpselt nagu tekstis tähtedelgi.
+Põhiline iseloomustaja on alfabeetilise LCD juures tema segmentide paigutus. Ekraan on jagatud paljudeks indikaatoriteks. Igal indikaatoril on kas piisavalt palju segmente tähtede ja numbrite kuvamiseks või moodustub see väikeste ruudukujuliste segmentide (pikslite) maatriksist. Näiteks 5x7 pikslisest maatriksist piisab kõigi numbrite, ladina tähestiku ja täppidega tähtede kuvamiseks. Indikaatoreid on tavaliselt 1-4 rida ja 8-32 tulpa. Igal indikaatoril on väike vahe sees, täpselt nagu tekstis tähtedelgi.
 [{{  :examples:display:lcd_alphanumeric:lcd_alphanumeric_abc.png?200|Alfabeetilise LCD pikslite maatriksitest moodustatud tekst}}]
-Alfabeetiline LCD ekraan koosneb peale ekraani enda veel ka kontrollerist, mis vastavalt sideliidesest tulevatele käskudele juhib ekraani segmente. Kontrollerisse on eelnevalt sisse programmeeritud tähekaart, kus igal tähel, numbril või märgil on oma järjekorranumber ehk indeks. Ekraanil teksti kuvamine toimub põhimõtteliselt kontrollerile tähtede indekseid saates. Tegelikkuses tuleb LCD kontrolleritele ka mitmeid juhtkäske saata, enne kui midagi kuvama saab hakata. LCD ekraanide kasutamiseks tuleb tutvuda nende andmelehega, sest neid on väga erinevaid.
+Alfabeetiline LCD ekraan koosneb peale ekraani enda veel ka kontrollerist, mis vastavalt sideliidesest tulevatele käskudele juhib ekraani segmente. Kontrollerisse on eelnevalt sisse programmeeritud tähekaart, kus igal tähel, numbril või märgil on oma järjekorranumber ehk indeks. Ekraanil teksti kuvamine toimub põhimõtteliselt LCD kontrollerile tähtede indekseid saates. Tegelikkuses tuleb LCD kontrolleritele ka mitmeid juhtkäske saata, enne kui midagi kuvama hakatakse. Iga konkreetse LCD ekraani kasutamiseks tuleb tutvuda enne selle andmelehega, kuna neid on väga erinevaid ning ühtlasi ka nende juhtimine toimub erinevalt.
-Alfabeetilised LCD ekraanid on üldjuhul passiivmaatriksiga, kus segmentide elektrivälja uuendamine toimub kordamööda. Sellest tulenevalt on passiivmaatriksiga ekraanid aeglasemad ja kehvema kontrastiga kui aktiivmaatriks-ekraanid kus iga segmendi laengut juhib eraldi transistor. LCD ekraane on nii peegelduva taustaga kui taustvalgustusega, vahel isegi mitme erinevat värvi taustvalgustusega. Segmendi värve on alfabeetlistel LCD ekraanidel enamasti siiski üks - enamasti must, kuid esineb ka valge ja värvilise kirjaga ekraane.
+Alfabeetilised LCD ekraanid on üldjuhul passiivmaatriksiga, kus segmentide elektrivälja uuendamine toimub kordamööda. Sellest tulenevalt on passiivmaatriksiga ekraanid aeglasemad ja kehvema kontrastiga kui aktiivmaatriks-ekraanid, kus iga segmendi laengut juhib eraldi transistor. LCD ekraane on nii peegelduva taustaga kui taustvalgustusega, vahel isegi mitme erinevat värvi taustvalgustusega. Segmendi värve on alfabeetlistel LCD ekraanidel enamasti siiski üks - reeglina must, kuid esineb ka valge ja värvilise kirjaga ekraane.
 ===== Praktika =====
-Kodulabori digitaalse mooduli külge ühendub 2x16 märgine alfabeetiline LCD WC1602A. Ekraani juhtimiseks on 4-bitine andmesiin ja 3 juhtviiku, kuid selle suhtlusprotokoll on liiga mahukas, et siinkohal lahti seletada. Lihtsuse huvides on ekraani kasutamiseks Kodulabori teegis olemas vastavad funktsioonid, mille lähtekoodi leiab Kodulabori veebilehelt.
+Kodulabori digitaalse mooduli külge ühendub 2x16 märgiline alfabeetiline LCD WC1602A. Ekraani juhtimiseks on 4-bitine andmesiin ja 3 juhtviiku, kuid selle suhtlusprotokoll on liiga mahukas, et seda siinkohal lahti seletada. Lihtsuse huvides on ekraani kasutamiseks Kodulabori teegis olemas vastavad funktsioonid, mille lähtekoodi leiab Kodulabori veebilehelt.
-Esimene asi, mis ekraani kasutamiseks teha tuleb, on see seadistada. Vastavaks otstarbeks on funktsioon //lcd_alpha_init//, millega saab lisada ekraanile ka vilkuva kursori. Ekraanil on olenemata sellest, kas seda on näha või mitte, pidevalt üks aktiivne kursori positsioon, kuhu järgmine täht sisestatakse. Seega tuleb enne teksti sisestamist viia kursor soovitud asukohale. Kursori asukoha muutmiseks on //lcd_alpha_goto_xy// ja teksti kuvamiseks //lcd_alpha_write_string// funktsioon. Kõik alfabeetilise LCD funktsioonid on lahti seletatud selle teegis.
+Esimene asi, mis ekraani kasutamiseks teha tuleb, on see algseadistada. Vastavaks otstarbeks on funktsioon //lcd_alpha_init//, millega saab lisada ekraanile ka vilkuva kursori. Ekraanil on olenemata sellest, kas seda on näha või mitte, pidevalt üks aktiivne kursori positsioon, kuhu sisestatakse järgmine täht. Seega tuleb enne teksti sisestamist viia kursor soovitud asukohale. Kursori asukoha muutmiseks on //lcd_alpha_goto_xy// ja teksti kuvamiseks //lcd_alpha_write_string// funktsioon. Kõik alfabeetilise LCD funktsioonid on lahti seletatud selle teegis.
-Järgnev programmikood demonstreerib alfabeetilise LCD kasutamist kellana. Kellaaeg algab alates "00:00:00" ja suureneb iga sekundiga (ligikaudu). Kuna aja lugemine toimub viite funktsiooniga, siis pole see päris täpne. Ebatäpsust selgitab perioodilise katkestuse harjutus. Programm loeb sekundeid ja teisendab need arvutuste abil minutiteks ja sekunditeks. Kellaaja teksti kujule viimiseks on kasutusel C-keele standardfunktsioon //sprintf//.
+Järgnev programmikood demonstreerib alfabeetilise LCD kasutamist kellana. Kellaaeg algab alates "00:00:00" ja suureneb iga ligikaudu sekundiga. Kuna aja lugemine toimub viite funktsiooniga, siis pole see päris täpne. Ebatäpsust selgitab perioodilise katkestuse harjutus. Programm loeb sekundeid ja teisendab need arvutuste abil minutiteks ja sekunditeks. Kellaaja teksti kujule viimiseks on kasutusel C-keele standardfunktsioon //sprintf//.
 <code c>