Robotic & Microcontroller Educational Knowledgepage - Network of Excellence

User Tools

Site Tools

Trace: • Installing Atom with PlatformIO and creating your first project • APPLE User interface
et:examples:communication:rs232

Differences

This shows you the differences between two versions of the page.

Link to this comparison view

Both sides previous revisionPrevious revision
Next revision		Previous revision
et:examples:communication:rs232 [2010/01/18 09:24] – raivo.sellet:examples:communication:rs232 [2020/07/20 12:00] (current) – external edit 127.0.0.1
Line 1: Line 1:
 ====== RS-232 ====== ====== RS-232 ======
  
-//Vajalikud teadmised: [HW] [[et:hardware:controller|Kontroller]], [AVR] [[et:avr:usart|USART]], [LIB] [[et:software:library:usart|USART teek]], [LIB] [[et:software:library:module:lcd_alphanumeric|Alfabeetilise LCD teek]]//+//Vajalikud teadmised: [HW] [[et:hardware:homelab:controller]], [AVR] [[et:avr:usart]], [LIB] [[et:software:homelab:library:usart]], \\ [LIB] [[et:software:homelab:library:module:lcd_alphanumeric]]//
  
 ===== Teooria ===== ===== Teooria =====
  
-[{{  :examples:communication:comm_rs232_cable.jpg?220|RS-232 kaabel. Vasakpoolne pistik on "isane", parempoolne "emane"}}]+[{{  :examples:communication:comm_rs232_cable.jpg?220|RS-232 kaabel. Vasakpoolne pistik on "isa-tüüpi", parempoolne "ema-tüüpi"}}]
  
-RS-232 on füüsilise andmesideliidese standard mida kasutatakse binaarandmete edastamiseks. Standard on kasutusel peamiselt arvutite jadaportides, mida kutsutakse kõnekeeles ka "COM" portideks. Tänapäeval on RS-232 suures osas asendunud USB liidesega, kuid oma lihtsuse tõttu kasutatakse hobirakendustes RS-232 edukalt edasi, eriti veel siis kui on olemas USB - RS-232 muundurid. RS-232 standard määrab ära pistikud, elektrilised parameetrid ja signaalide tähenduse, kuid mitte protokolli.+RS-232 on füüsilise andmesideliidese standard, mida kasutatakse binaarandmete edastamiseks. Standard on kasutusel peamiselt arvutite jadaportides, mida kutsutakse kõnekeeles ka "COM" portideks. Tänapäeval on RS-232 suures osas asendunud USB liidesega, kuid oma lihtsuse tõttu kasutatakse hobirakendustes RS-232 edukalt edasi, eriti veel siis, kui on olemas USB - RS-232 muundurid. RS-232 standard määrab ära pistikud, elektrilised parameetrid ja signaalide tähenduse, kuid mitte protokolli.
  
-RS-232 liidest kasutatakse peamiselt koos UART nimelise riistvaralise andmesidemooduliga millel on protokoll standardiseeritud kuid mis jällegi ei määra ära pistikuid jms. Seega RS-232 ja UART täiendavad teineteist. Kuna UART on enamasti üks moodul mikrokontrolleris millel on digitaalsed sisendid väljundid mis ei vasta RS-232 elektrilistele parameetritele, siis omavahel viiakse need kokku spetsiaalsete nivoomuunduritega. Üks tuntumaid RS-232 TTL/CMOS nivoomuundureid on näiteks MAX232.+RS-232 liidest kasutatakse peamiselt koos UART nime kandva riistvaralise andmesidemooduliga, millel on protokoll standardiseeritud, kuid mis jällegi ei määra ära pistikuid jms. Seega RS-232 täiendab UART-i. Kuna UART on enamasti üks perifeeriamoodul mikrokontrolleris, mille digitaalsed sisendid-väljundid ei vasta RS-232 elektrilistele parameetritele, siis omavahel viiakse need kokku spetsiaalsete nivoomuunduritega. Üks tuntumaid RS-232 ja TTL/CMOS vahelisi nivoomuundureid on näiteks MAX232.
  
-UART on lahtitõlgituna "universaalne asünkroonne vastuvõtja/saatja" (inglise keeles //universal asynchronous receiver/transmitter//). USART on peaaegu sama asi kui UART, kuid selle erinevusega, et andmeid edastakse koos taktsignaaliga. UART-i võib nimetada ka jadaliideseks. Jadaliides on andmete ülekandmise mehhanism kus iga bitt edastakse ükshaaval. Näiteks selleks, et edastada 1 bait, edastakse kindla ajaintervalliga 8 bitti. Ehk siis füüsiliselt toimub jadaliidese liinil, mis on 1 mikrokontrolleri viik, kindla ajavahemiku järel selle viigu pingeväärtuse muutus kõrgeks või madalaks. Jadaliidesega on üldjuhul ühendatud 2 seadet, millest üks edastab infot (viigu väärtust muutes) ja teine võtab seda vastu (viigu väärtust registreerides). Edastava viigu lühend on TX, vastuvõtval RX. Info liigub ühel liinil alati ühes suunas. Andmete teistpidi saatmiseks kasutatakse teist liini. Andmed võivad kahel liinil sama-aegselt liikuda, ehk tegu on täisdupleks siiniga.+UART on lahtitõlgituna "universaalne asünkroonne vastuvõtja/saatja" (inglise keeles //universal asynchronous receiver/transmitter//). USART on peaaegu sama asi, kuid selle erinevusega, et andmeid edastatakse koos taktsignaaliga. UART-i võib nimetada ka jadaliideseks. Jadaliides on andmete ülekandmise mehhanism, kus iga bitt edastatakse ükshaaval. Näiteks selleks, et edastada 1 bait, edastatakse kindla ajaintervalliga 8 bitti. Ehk siis füüsiliselt toimub jadaliidese liinil, mis on 1 mikrokontrolleri viik, kindla ajavahemiku järel selle viigu pingeväärtuse muutus kõrgeks või madalaks. Jadaliidesega on üldjuhul ühendatud 2 seadet, millest üks edastab infot (viigu väärtust muutes) ja teine võtab seda vastu (viigu väärtust registreerides). Edastava viigu lühend on TX, vastuvõtval RX. Info liigub ühel liinil alati ühes suunas. Andmete teistpidi saatmiseks kasutatakse teist liini. Kui andmeid liigutatakse kahel liinil samaaegselt on tegu täisdupleks-siiniga.
  
-[{{  :examples:communication:comm_uart_frame.png?319|UART kaader, kus S on start-bitt, 0-7 andmebitid, P paarsuse bitt (olemasolul) ja T stopp-bitt (või 2)}}]+[{{  :examples:communication:comm_uart_frame.png?319|UART kaader, kus S on startbitt, 0-7 andmebitid, P paarsuse bitt (olemasolul) ja T stoppbitt (või 2)}}]
  
-Andmete edastamine toimub UART liideses kaadri (inglise keeles //frame//) kaupa, milles andmebitte on olenevalt seadistusest 5 kuni 9. Enamlevinud andmehulk on siiski 8 bitti, ehk 1 bait. Peale andmebittide edastakse kaadriga ka lisabitte mille abil toimub andmete saabumise ja lõppemise hetke äratundmine vastuvõtja poolel. Esimest neist nimetatakse start-bitiks mis on alati 0, teist aga stopp-bitiks (või bittideks) mis on alati 1. Enne stopp-bitti võib tulla ka paarsuse bitt mida kasutakse andmete korrektsuse kontrolliks. Paarsuse bitt näitab kas andmebittide hulgas on paaris või paaritu arv ühtesid. See kumba näitu see omab sõltub UART liidese häälestusest. Paaruse bitti tänapäeval enam üldjuhul ei kasutata ja selle saab häälestuses ka ära keelata. Nii nagu saab paarsuse bitti seadistada, saab ka andmebittide ja stopp-bittide arvu.+Andmete edastamine toimub UART liideses kaadri (inglise keeles //frame//) kaupa, milles on andmebitte olenevalt seadistusest 5 kuni 9. Enamlevinud andmehulk on siiski 8 bitti, ehk 1 bait. Peale andmebittide edastatakse kaadriga ka lisabitte, mille abil toimub andmete saabumise ja lõppemise hetke äratundmine vastuvõtja poolel. Esimest neist nimetatakse startbitiks, mis on alati 0, teist aga stoppbitiks (või bittideks), mis on alati 1. Enne stoppbitti võib tulla ka paarsuse bitt, mida kasutakse andmete korrektsuse kontrolliks. Paarsuse bitt näitab, kas andmebittide hulgas on paaris või paaritu arv ühtesid. See, kumba näitu see omab, sõltub UART liidese häälestusest. Paarsuse bitti tänapäeval enam üldjuhul ei kasutata ja selle saab häälestuses ka ära keelata. Nii nagu saab paarsuse bitti seadistada, saab ka andmebittide ja stoppbittide arvu.
  
-Peale kaadri struktuuri on veel üks tähtis parameeter - see on boodikiirus (//baud rate//) millega määratakse edastavate sümbolite arv ühes sekundis. Bood näitab nimelt sümbolite arvu. UART puhul on 1 bood aga 1 bitt ja seepärast kaadri juures bittidest saigi räägitud. Põhimõtteliselt võib andmete edastamiseks kasutada ükskõik millist boodikiirust, kuid on olemas hulk üldkasutavaid boodikiirusi mida tasub kasutada. Näiteks: 9600 bps, 19200 bps, 38400 bps, 57600 bps, 115200 bps.+Peale kaadri struktuuri on veel üks tähtis parameeter - see on boodikiirus (inglise keeles //baud rate//), millega määratakse edastatavate sümbolite arv ühes sekundis. Bood näitab nimelt sümbolite arvu. UART puhul on 1 bood aga 1 bitt ja seepärast kaadri juures bittidest saigi räägitud. Põhimõtteliselt võib andmete edastamiseks kasutada ükskõik millist boodikiirust, kuid on olemas hulk üldkasutavaid boodikiirusi, mida tasub kasutada. Näiteks: 9600 bps, 19200 bps, 38400 bps, 57600 bps, 115200 bps.
  
-Lisainformatsioonina võiks teada, et RS-232 standard sisaldab peale andmesignaalide (RX, TX) veel voo-kontrolli viike DTR, DCD, DSR, RI, RTS ja CTS mida kasutatakse seadmete vahelise suhtluse juhtimiseks. Näiteks võib seade nende kaudu teada anda kas ta on valmis andmeid vastu võtma või mitte. Kuna RS-232 liidese originaalne eesmärk oli ühendada arvuteid modemiga, siis mõned signaalid on (pigem olid) kasutusel telefoniliini seisundi näitamiseks.+Lisainformatsioonina võiks teada, et RS-232 standard sisaldab peale andmesignaalide (RX, TX) veel andmevoo-kontrolli viike DTR, DCD, DSR, RI, RTS ja CTS, mida kasutatakse seadmetevahelise suhtluse juhtimiseks. Näiteks võib seade nende kaudu teada anda, kas ta on valmis andmeid vastu võtma või mitte. Kuna RS-232 liidese originaaleesmärk oli ühendada arvuteid modemiga, siis mõned signaalid on (pigem olid) kasutusel telefoniliini seisundi näitamiseks.
  
 ===== Praktika ===== ===== Praktika =====
  
-Kodulabori kontrollerimoodulil on RS-232 isa-tüüpi pesa. Selle kaudu saab kontrolleri arvutiga või teise kontrolleriga ühendada. Arvutiga ühendamiseks tuleb kasutada tavalist pööramata kaablid mille üks pistik on ema-tüüpi, teine isa-tüüpi. Teise kontrolleriga ühendamiseks tuleb kasutada kaablit kus RX ja TX ning voo-kontrolli signaalid on risti keeratud ja mõlemad pistikud on ema-tüüpi. Pööratud kaablit nimetatakse ka null-modemi kaabliks. Järgnevalt on toodud UART jadaliidese kasutamise näiteprogramm. Programm saadab käivitades RS-232 liidese kaudu tervituse ja kuvab sõnumeid mis saabuvad. Kasutatud on LCD ja USART teeke.+Kodulabori Kontrollermooduli plaadil on RS-232 isa-tüüpi pesa. Selle kaudu saab kontrolleri arvutiga või teise kontrolleriga ühendada. Arvutiga ühendamiseks tuleb kasutada tavalist pööramata kaablit, mille üks pistik on ema-tüüpi, teine isa-tüüpi. Teise kontrolleriga ühendamiseks tuleb kasutada kaablit, kus RX ja TX ning vookontrolli signaalid on risti keeratud ja mõlemad pistikud on ema-tüüpi. Pööratud kaablit nimetatakse ka nullmodemi kaabliks. Järgnevalt on toodud UART jadaliidese kasutamise näiteprogramm. Programm saadab käivitades RS-232 liidese kaudu tervituse ja kuvab sõnumeid, mis saabuvad. Kasutatud on LCD ja USART teeke.
  
 <code c> <code c>
 // //
-// Kodulabori kontrollerimooduli arvutiga RS-232 kaudu liidestamine. +// Kodulabori Kontrollerimooduli arvutiga RS-232 kaudu liidestamine. 
-// Näide kasutab digitaalset sisend-väljund moodulit koos LCD ekraaniga.+// Näide kasutab Digitaalset sisend-väljundmoodulit koos LCD ekraaniga.
 // Arvuti terminalis sisestatud tekst kuvatakse LCD-l. // Arvuti terminalis sisestatud tekst kuvatakse LCD-l.
 // //
 #include <homelab/usart.h> #include <homelab/usart.h>
-#include <homelab/module/lcd_alpha.h>+#include <homelab/module/lcd_gfx.h>
  
 // //
Line 55: Line 55:
  
  // LCD ekraani seadistamine  // LCD ekraani seadistamine
- lcd_alpha_init(LCD_ALPHA_DISP_ON_BLINK);+ lcd_gfx_init();
  
  // Ekraanil tervituse ütlemine  // Ekraanil tervituse ütlemine
- lcd_alpha_puts("Ootan teadet");+ lcd_gfx_write_string("Ootan teadet");
  
  // Kursori teise rea algusesse viimine  // Kursori teise rea algusesse viimine
- lcd_alpha_gotoxy(0, row);+ lcd_gfx_goto_char_xy(0, row);
  
  // Arvutile tere ütlemine  // Arvutile tere ütlemine
- usart_send_text(port, "Tere, kirjuta midagi!\r\n");+ usart_send_string(port, "Tere, kirjuta midagi!\r\n");
  
  // Lõputu tsükkel  // Lõputu tsükkel
Line 71: Line 71:
  // Jadaliidesest märgi lugemine  // Jadaliidesest märgi lugemine
  if (usart_try_read_char(port, &c))  if (usart_try_read_char(port, &c))
- { + {
  // Kas tegu on reavahetuse märgiga?  // Kas tegu on reavahetuse märgiga?
  if (c == '\r')  if (c == '\r')
Line 79: Line 79:
  
  // Rea tühjendamine eelmisest teatest  // Rea tühjendamine eelmisest teatest
- lcd_alpha_clr_line(row);+ lcd_gfx_clear_line(row);
  }  }
  else  else
  {  {
  // Märgi otse ekraanile väljastamine  // Märgi otse ekraanile väljastamine
- lcd_alpha_putc(c);+ lcd_gfx_write_char(c);
  }  }
  }  }
  }  }
 } }
 +
 </code> </code>
  
-Järgnevalt on toodud UART jadaliidese kasutamise näide. Programm võimaldab edastada tekstisõnumeid AVR ja teise AVR-i või arvuti vahel. Kasutatud on viikude, LCD ja USART teeke. +[[et:examples:communication:rs232:alpha|Koodi näide teksti LCD-le (Kodulabor ver 3.x ja vanemad)]]
  
-FIXME +[{{  :examples:communication:comm_hyperterminal.png?250|HyperTerminal aken}}]
-(pilt kahest ühendatud kontrollerist)+
  
-<code c> +Windows XP operatsioonisüsteemiga on kaasas programm HyperTerminal. See avaneb //Start// menüüst //Accessories -> Communications -> HyperTerminal// valides. Ühenduse seadeteks valida 9600 bps, 1 start- ja 1 stoppbitt ilma paarsuse- ja vookontrollita. Kui HyperTerminal on avatud mikrokontrolleri tööle panemise ajal, tekib ekraanile tervitussõnum. Aknas sisestatud tähed kuvatakse aga alfabeetilise LCD ekraanil. Klahvi //Enter// vajutus muudab rida LCD ekraanil.
-#include <stdio.h> +
-#include <avr/io.h> +
-#include <util/delay.h> +
-#include "pin.h" +
-#include "lcd.h" +
-#include "usart.h" +
- +
-// Pin configuration +
-#define BUTTON_CHAR     PORTPIN(C, 0) +
-#define BUTTON_NEXT     PORTPIN(C, 1) +
-#define BUTTON_ENTER    PORTPIN(C, 2) +
- +
-// Characters list +
-#define NUM_CHARS 26 +
-const char chars[NUM_CHARS] = " ABCDEFGHIJKLMOPQRSTUVWXYZ"; +
- +
-// General configuration +
-#define MAX_MESSAGE     16 +
- +
-// +
-// My message variables +
-// +
-char my_message[MAX_MESSAGE + 3];  +
-unsigned char my_char_index = 0; +
-unsigned char my_char_position = 0; +
- +
-// +
-// Incoming message variables +
-char rx_message[MAX_MESSAGE + 3]; +
-unsigned char rx_char_position = 0; +
- +
-// +
-// Resetting my message +
-// +
-void reset_my_message() +
-{  +
- // Fill the message with nulls +
- for (my_char_position = 0; my_char_position < MAX_MESSAGE + 3; my_char_position++) +
- { +
- my_message[my_char_position] = 0; +
- }  +
- +
- // Reset indexes +
- my_char_position = 0; +
- my_char_index = 0;  +
-} +
- +
-// +
-// Displaying my current message +
-// +
-void display_my_message() +
-{  +
- lcd_gotoxy(0, 0); +
- lcd_puts("                 "); +
- lcd_gotoxy(0, 0); +
- lcd_puts(my_message); +
- lcd_gotoxy(my_char_position, 0); +
-} +
- +
-// +
-// Resetting received message +
-// +
-void reset_rx_message() +
-{ +
- // Fill the message with nulls +
- for (rx_char_position = 0; rx_char_position < MAX_MESSAGE + 3; rx_char_position++) +
- { +
- rx_message[rx_char_position] = 0; +
- } +
- +
- // Reset position +
- rx_char_position = 0; +
-} +
- +
-// +
-// Displaying received message +
-// +
-void display_rx_message() +
-{  +
- lcd_gotoxy(0, 1); +
- lcd_puts("                 ");  +
- lcd_gotoxy(0, 1); +
- lcd_puts(rx_message);  +
-} +
- +
-// +
-// Main function +
-// +
-int main(void) +
-{  +
- // Button state variables  +
- unsigned char button_char_new,  button_char_old  = 1; +
- unsigned char button_next_new,  button_next_old  = 1; +
- unsigned char button_enter_new, button_enter_old = 1;  +
- +
- // LCD configuring +
- lcd_init(LCD_DISP_ON_BLINK); +
- lcd_clrscr(); +
- +
- // UART configuring +
- usart0_init_async(USART_DATABITS_8, USART_STOPBITS_1, USART_PARITY_NONE, 9600); +
- +
- // Buttons configuring +
- pin_setup_input(BUTTON_CHAR); +
- pin_setup_input(BUTTON_NEXT); +
- pin_setup_input(BUTTON_ENTER); +
- +
- // Reset +
- reset_my_message(); +
- reset_rx_message();  +
- +
- // Endless cycle +
- while (1) +
- { +
- // Get new button values +
- pin_get_value(BUTTON_CHAR,  button_char_new); +
- pin_get_value(BUTTON_NEXT,  button_next_new); +
- pin_get_value(BUTTON_ENTER, button_enter_new); +
-  +
- // Char selection button pressed ? +
- if (!button_char_new && button_char_old) +
- { +
- // Change char +
- my_char_index++; +
- +
- // Wrap +
- if (my_char_index >= NUM_CHARS) +
- { +
- my_char_index = 0; +
- } +
- +
- // Update message +
- my_message[my_char_position] = chars[my_char_index];  +
- +
- // Display message text +
- display_my_message(); +
-  +
- // Pause +
- //_delay_ms(100);  +
- } +
- +
- // Next char button pressed ? +
- if (!button_next_new && button_next_old) +
- { +
- // Increase current position  +
- my_char_position++; +
- +
- // If message is full, restart +
- if (my_char_position >= MAX_MESSAGE) +
- { +
- reset_my_message(); +
- } +
- else +
- { +
- // Fill new places with space +
- my_char_index = 0; +
- my_message[my_char_position] = chars[my_char_index];  +
- } +
- +
- // Display message text +
- display_my_message(); +
- +
- // Pause +
- //_delay_ms(100); +
- } +
- +
- // Enter button pressed ? +
- if (!button_enter_new && button_enter_old) +
- {  +
- // Send message if it's not empty +
- if ((my_char_position > 0) || (my_message[0] != 0)) +
- { +
- // Inser line feed and carriage return before terminator +
- my_message[my_char_position + 1] = '\r'; +
- my_message[my_char_position + 2] = '\n'; +
- my_message[my_char_position + 3] = 0; +
-  +
- // Send message +
- usart0_send_text(my_message); +
- +
- // Restart +
- reset_my_message(); +
- display_my_message(); +
- } +
- } +
- +
- // Remember old button values +
- button_char_old  = button_char_new; +
- button_next_old  = button_next_new; +
- button_enter_old = button_enter_new; +
-  +
- // Got data ? +
- if (usart0_has_data()) +
- { +
- // Read char +
- rx_message[rx_char_position++] = usart0_read_char(); +
-  +
- // Show message if it's too long or the delimiter has arrived +
- if ((rx_char_position >= MAX_MESSAGE + 3) || +
- ((rx_message[rx_char_position - 2] == '\r') && (rx_message[rx_char_position - 1] == '\n'))) +
- { +
- // Replace line chars with null terminator +
- rx_message[rx_char_position - 2] = 0; +
- rx_message[rx_char_position - 1] = 0; +
- +
- // Display message +
- display_rx_message(); +
- reset_rx_message(); +
- } +
- } +
- } +
-} +
-</code>+
et/examples/communication/rs232.1263799469.txt.gz · Last modified: (external edit)